Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Erakonna Isamaaliit ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe ühiseks tegutsemiseks Viljandis aastatel 2005 – 2009 Viljandis, 22. oktoober 2005
Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Erakonna Isamaaliit ja Eestimaa Rahvaliidu esindajad ühendavad oma jõupingutused Viljandi edasise arengu nimel aastatel 2005–2009 ja määratlevad selle leppega peamised ühise tegevuse suunad ja eesmärgid.
Käesolev koalitsioonilepe tugineb osapoolte valimisprogrammidele, mis koostati 2005. aasta 16. oktoobri kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks Viljandis ning tuleneb Viljandi linna arengukavast ja teistest Viljandi linnavolikogus kinnitatud otsustest.
Lähtume põhimõttest, et hea elukvaliteet peab Viljandis olema tagatud nii lastele, tööinimestele ja eakatele kui ka linna külalistele. Meie eelistused on kvaliteetne haridus, terved ja rahulolevad linnakodanikud, edukas ettevõtlus ja tõhusalt juhitud turvaline linn.
Meie nelja aasta tegevus on suunatud järgmiste põhieesmärkide saavutamisele:
I Viljandi – meeldiv, turvaline ja elamisväärne linn;
II Viljandi – edukas kultuuri- ja turismilinn;
III Viljandi – hariduse-, laste- ja noortesõbralik linn;
IV Viljandi – hooliv linn;
V Viljandi – sportlik ja tervislik linn;
VI Viljandi – ettevõtlust toetav linn;
VII Viljandi – tõhusalt juhitud maakonnakeskus
I Viljandi – meeldiv, turvaline ja elamisväärne linn
Visioon:
Aastal 2009 on Viljandi meeldiv elamise, õppimise ja töötamise koht. Roheline, hoolitsetud haljastuse, paljude purskkaevude ja skulptuuride ning ilusa Keskväljakuga turvaline linn on paljudele ka puhkuse veetmise meelispaik.
Linna kultuuri- ja spordikalender pakub võimalusi nii vaimu kui keha arendamiseks.
Kultuuriturism on loonud uusi töökohti ja kasvatanud sissetulekuid. Viljandlased on hõivatud tööga nii oma kodulinnas kui väljaspool Viljandit, aga nende kodu on siin.
Koostöös naaberomavalitsustega on loodud mitmeid uusi spordi- ja vaba aja veetmise võimalusi. Viljandi järv ja selle ümbrus on aktiivses kasutuses, järverand korrastatud ja see on linnarahva lemmikpaik suvel puhkamiseks ja talvel talispordiga tegelemiseks.
Eesmärkide saavutamiseks
1. Võtame vastu Viljandi uue üldplaneeringu, mis tagab linnakeskkonna harmoonilise ja tervikliku arengu.
2007. aasta detsembris anti üldplaneering üle linnavolikogule menetlemiseks. 2008. aastal on volikogu seda menetlenud ja tunnistanud avalikustamiseks sobivaks. Sisse on viidud kõik tehtud parandusettepanekud. Viljandi linna üldplaneering kehtestatakse 2009. aastal.
2. Arvestame linnaplaneerimisel laste, erivajadustega inimeste ja eakate vajadusi.
Planeeringutes on erinevate elanikegruppide vajadustega arvestatud.
3. Muudame lapsevankri või ratastooliga liikuvatele inimestele ligipääsu teenustele lihtsamaks (kaldteed, bussid, madalaks tehtud kõnniteeservad jms) ja nende elu mugavamaks.
Alates 2007. aastast ei tohi toimuda ühtegi linnavara rekonstrueerimist või ehitamist, kus selliste nõuetega ei arvestata.
4. Arvestame uusehitiste rajamisel nende sobivust linnaruumi. Suuname omanikke kasutama sobilikke ehitusmaterjale ning leiame terviklikke lahendusi haljastuses.
22. veebruaril 2006. aastal muutis volikogu Viljandi linna ehitusmäärust. Muudatuse kohaselt anti volikogu pädevusse detailplaneeringute kinnitamine maa-aladel, mis asuvad muinsuskaitse alal, selle kaitsevööndis, rohekoridoris või on linnaruumiliselt oluline objekt. Rohekoridorides asuvate või olulise objekti puhul tuleb uusehitustele korraldada vähemalt kolme osavõtjaga arhitektuurikonkurss. 2007. aastal kinnitas volikogu Viljandi vanalinna kujunduskontseptsiooni, mille eesmärk on vanalinna sihipärane korrastamine ja arendamine muinsuskaitsenõudeid arvestades.
5. Korraldame linna territooriumi aruka ja tihendatud kasutuselevõtu ning kaotame tühermaad.
Korrastati Uueveski org. Läbi viidi planeering Kanepi tänava jäätmaa kaotamiseks elamuehituse kaudu. Lõppes Männimäe II elurajooni arhitektuurikonkurss. Kavandatavale linnaosale anti uus nimi – Järveotsa.
2008. aasta alguses anti Järveotsa linnaosa üldplaneering üle volikogule kehtestamiseks, avalikustamisele suunati Näituse väljaku detailplaneering.
2008. aasta lõpuks sai valmis Järveotsa linnaosa detailplaneering.
6. Jätkame linna arenguks vajaliku riigimaa munitsipaliseerimist.
2006. aastal saadi linna omandisse kokku 43,8 ha maad, sellest on Valuoja org 12,3 ha, Vikerkaare tänava äärne org 19,3 ha, Paalalinna Gümnaasiumi kolm kinnistut kokku suuruses 3,5 ha ja Riia mnt 66 kinnistu (Noorte tehnikakeskus) suuruses 8,7 ha. 2007. aastal saadi linna omandisse Lossi tn 14a kinnistu. Taotlus linna omandisse saamiseks on esitatud Tüma ligikaudu 5 ha suurusele kinnistule. 2008. aasta lõpuks saadi Viljandi linna omandusse Viiratsi Lastekodu kinnistu, kuhu on plaanis rajada eakate hooldekodu.
7. Loome viljandlastele rohkem võimalusi soetada endale linna piires eramukrunt või korter.
Kinnitati Kanepi uue elurajooni Ristiku tänava detailplaneering (21 pereelamut). 2007. aasta sügisel pöörduti Vabariigi Valitsuse poole maa sihtotstarbe muutmiseks, et seal saaks alustada elamukruntide võõrandamisega. Korrastati hoonestusõiguse lepingud Kösti elurajoonis, kus algas hoogne ehitustegevus – 2008. aasta seisuga on 38-st kinnistust 35 valmis. Hoonestusõigus püstitati 2006. aastal neljale ja 2007. aastal ühele üksikelamu kinnistule. 2007. aastal valmis arhitektuurikonkursi võidutöö alusel Järveotsa (Männimäe II) elurajooni (kavandatakse 1000 elanikule) üldplaneering, mis anti üle volikogule kehtestamiseks, samuti alustati nimetatud linnaosa detailplaneeringu tegemist. 2008. aasta sügisel valmis Ristiku tänava tehnovõrkude projekt ning pandi esimesed Kanepi elurajooni krundid enampakkumisele, kuid ilmselt majanduslanguse tõttu ei leidunud ühtegi ostusoovijat.
8. Jätkame munitsipaaleluruumide rajamist.
2006. aastal rajati 10 korterit: 8 Leola tn 12 ja 2 majades ning 2 Riia mnt 55 majas.
9. Toetame korteriühistuid nende probleemide lahendamisel. Tihedam koostöö soodustab infovahetust, ühisprojekte ning annab rohkem võimalusi luua üheskoos turvalisemat elukeskkonda.
Korteriühistutega on väga tihe koostöö, nende toetussummat suurendati innaeelarves nii 2006. kui ka 2007. aastal.
10. Rajame valgustatud jalgratta-, rulluisu- ja kõnniteid.
2006. aastal valmis Ranna puiestee ja Hariduse-Huntaugu tänavate vaheline lõik, 2007. aastal kergliiklusteed Valuoja puiestee ääres koos valgustusega (Jakobsoni-Vaksali tänavate vaheline lõik, 825,8 tuh kr) ja Valuoja orus.
Paala järve ääres rekonstrueeriti Paalalinna äärne ala (465,4 tuh kr).
Kõnniteid remonditi (400 tuh kr) Paala teel, Ilmarise tänaval, Uueveski teel ja Tallinna tänaval. Korda tehti Uku tänav (765,1 tuh kr). 2008. aastal ehitati kõnniteed Carl Robert Jakobsoni tänavale Ja Uuele tänavale ning korrastati Tallinna ja Vaksali tänava kõnniteed (2000 tuh kr). 2009. aastal viiakse lõpule ümber Viljandi järve matkaraja ehitustööd. Koostamisel on Viljandi järve ümbruse arendamise terviklik arengukava.
11. Teeme linna puhtamaks. Oleme nõudlikud koostööpartnerite ja linlaste suhtes. Riigihanke tulemusena leiti neljaks aastaks (2007-2010) kalmistuid, kahte linna haljastute gruppi ja lilli hooldav ettevõte. 2008. aastal viidi läbi riigihanke avatud pakkumismenetlus linna tänavate aastaringseks hooldamiseks. Riigihangete korraldamisel karmistati hanketingimustes nõudeid ja sanktsioone.
12. Arendame Viljandi linna kogu Viljandimaa turismipiirkonna keskusena ja olulise turismisihtkohana.
Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud sisemaise turismi uuring 15 Eesti linnas näitas, et Viljandi on külastatavuselt ja üldhindelt neljandal kohal. Koostöö toimib MTÜ-ga Viljandimaa Turism. 2008. aastal toimus linnavalitsuse, Viljandi Maavalitsuse, Viljandimaa Arenduskeskuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga koostöös Viljandimaa turismikonverents “Väärtustest elamuseni”. Jätkub ühiste infotrükiste väljaandmine – 2008. aastal valmisid “Viljandimaa kultuurilugu”, “Viljandimaa looduslugu” ja Viljandimaa turismikataloog ning traditsiooniline osalemine ühispinnal sise- ja välismessidel (Tourest Tallinnas ja Balttour Riias). 2009. aastast on turismiinfokeskus üle viidud omavalitsuste liidu koosseisu ja keskuse tegevust rahastatakse ühiselt. 2008. aastal jätkatakse ühiselt tutvumist uute turismiobjektidega Viljandimaal ja Eestis.
13. Tihendame koostööd Viljandi politseiosakonnaga turvalisuse tagamiseks linnas.
Koostöö on väga hea informatsiooni vahetamisel ja linnavolikogu poolt eraldatud raha kasutamise kohta. 2008. aastal rakendati tööle turvakaamerad, mille jälgimine toimub politsei korrapidaja poolt.
Konkreetsed ettevõtmised:
- Vaatame üle ja koostame 31. märtsiks 2006. aastal tänavate ja kõnniteede rekonstrueerimise ja remondi kava ning selle alusel jätkame nende korrastamist.
2006. aasta 20. märtsil võeti vastu linnavalitsuse korraldus, millega määratleti teede ehituse ja remondi prioriteetsed objektid Viljandi linnas.
- Ehitame Valuoja oru jalg- ja jalgrattatee kuni ühtimiseni Huntaugumäe – Valuoja oru rollerirajaga ja sealt edasi kuni Viljandi järveni.
2007. aastal valmis kergliiklustee Valuoja orus, Paala järve ja Valuoja puiestee vaheline laiendatud jalgtee ja kahe viadukti vaheline jalg- ja kergliiklustee. Kavandamisel on Vaksali ja Jakobsoni viadukte läbivad kergliiklustunnelid.
- Viime lõpule ümber Viljandi järve matkaraja ehitamise ja ühendame selle naabervaldadega koostöös Viljandi lähiümbruse puhkepiirkondadega Heimtalis, Varesemägedes ja Vana-Võidus. Jätkame valgustuse väljaehitamist.
2007. aastal valmis ümber Viljandi järve matkarada (v.a 540-meetrine Kalami teelõik maaküsimuste tõttu, see lõik valmib 2009. aastal), Ranna puiestee ja Hariduse-Huntaugu tänavate vaheline teelõik ligikaudu 1 km ulatuses sai valgustuse. 2008. aastal alustati ja 2009. aastal jätkatakse Viljandi järve ümbruse tervikliku arendamise kava koostamist.
- Arendame välja Arkaadia jalakäijate tänava koos EVE maja esise väljakuga.
2006. aastal koostati detailplaneering ja projekt, 2008. aasta lõpuks on põhitööd tehtud (maksumusega 8500 tuh krooni) ja 2009. aasta kevadeks jäävad veel osa haljastustöödest ning Arkaadia aia ametlik avamine.
- Teeme korda vanad purskkaevud ja skulptuurid. Ehitame paadimehe purskkaevu ja rajame August Maramaa skulptuuri.
2006. aastal valmis Lastepargis purskkaev Edgar Viiese skulptuuriga “Pastoraal allikal”, 2007. aastal avati skulptor Aili Vahtrapuu valmistatud August Maramaa pronkskuju raekoja kõrval (1250,0 tuh kr).
2007. aastal analüüsiti, millisena Viljandi võiks kujutada paadimehe müüti. Leiti, et ei ole sobilik seda teha purskkaevu ega mõne kujuna, vaid kui, siis kas abstraktse vormina või hoopis sündmusega. Selguse saamiseks telliti OÜ-lt Lootusprojekt Viljandi järveäärse ala kujundusprojekt, millega lahendati rannaala Tartu poolse osa n-ö Paadimehe luhana. Sinna on kavandatud mitmeid skulptuurseid valgete purjedega motiive-arhitektoone, mis visualiseerivad Tartu maanteel möödasõitjatele ja rannaalal viibijatele Paadimeest. Samas on projektis välja pakutud ka purskkaevu asukoht ja kujundus Viljandi ujumisranna vahetus läheduses. 2008. aastal tähistati infotahvliga August Maramaa skulptuur ja Hubert Pärnakivi skulptuur ”Jooksja”.
- Viime lõpuni J. Laidoneri monumendi rajamise.
2007. aastal rajati uued kõnniteed koos treppidega kindral Johan Laidoneri kuju juures (220,0 tuh kr). 2008. aastal lõpetati monumendi ümbruse ja teede kujundamine koos Pärimusmuusika Aida ümbruse korrastamisega.
- Jätkame programmi „Linn tolmuvabaks!“ Muudame kruuskattega tänavatest 2/3 tolmuvabaks.
2006. aastal muudeti tolmuvabaks 23 975 m² ehk 22% kruuskattega tänavatest. 2007. aastal muudeti tolmuvabaks kahe ja poole kordse pindamisega 21 500 m² (1700,0 tuh kr), 2008. aastal pinnati 22 300 m2 (2200,0 tuh kr) kruuskattega tänavaid ja 2009. aastal on kavas programm lõpetada.
- Heakorrastame ja haljastame nn Männimäe tee ala, rajame sinna laste mänguväljakuid ja lisaparkimiskohti.
2007. aasta detsembris jõudis volikogusse linna üldplaneering, kus plaanime muuta senist arusaama Männimäe teest. Pärast üldplaneeringu kehtestamist saab lubaduse täitmisega edasi minna. Suuremad arengud saavad toimuma aastatel 2009-2011.
- Rekonstrueerime Tartu tänava silla.
Täidetud.
- Korrastame turuplatsi esise parkimisala.
Valminud on turu kvartali detailplaneeringu eskiis, mis 2008. aasta detsembris volikogu poolt heaks kiideti, tellitud on turuplatsi projekt ja 2009. aasta suvel on kavandatud turuplatsi korrastamise esimese etapi ehk parkla ehitustööd.
- Jätkame linnas sademevete kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist.
2006. aastal ehitati Rohelisel tänaval 356 m ja Musta teel 120 m torustikke, 2007. aastal Nurme ja Leola tänaval. 2008. aastal rajati sademeveetrassid Reinu teele (80 m) ja Metsakalmistule (tiigi veetaseme hoidmise süsteem), Arkaadia aeda (246 m), Allika-Carl Robert Jakobsoni (558 m), Põllu-Pihlaka (216 m), Looga (110 m) ja Leola (60 m) tänavale – kokku ligi 1400 meetrit.
- Toetame Metsakalmistule leinamaja ehitamist.
Huvilisi ei ole tekkinud. Linnavalitsus planeerib korraldada konkursi võimalike huviliste leidmiseks 2009. aastal.
- Käivitame uued tänavavalgustusprojektid, et paremini valgustada ülekäigurajad, ja muudame valgemaks pimedad nurgatagused, et vähendada kuritegevust.
2006. aastal said valgustuse Puidu tänav, Ranna puiestee ja Hariduse-Huntaugu tänavalõik, Kösti uus elamurajoon, Kastani-Endla tänavate vaheline teelõik Uueveskil. Ülekäiguradadest on täiendavalt valgustatud Uue tänava, Uueveski, Vaksali tänava ja spordihoone ülekäigurajad. 2007. aastal valgustati Jakobsoni-Kooli tänava ristmik, Riia maanteel Säästumarketi ja Paala teel gümnaasiumi ülekäigurajad. Tänavavalgustuse said (kokku 1300,0 tuh kr) Uku tänav, Valuoja kergliiklustee, Oja ja Mureli tänav, Riia-Toome tänava piirkond Männimäel ja Rehe tänav. 2008. aastal rajati uus ülekäigurada koos uue tänavavalgustusega Paala tee ja Kevade tänava ristmikul, Valuoja pst ja Jakobsoni tänava ristmikul, Kesk-Kaare ja Loode tänava ristmikul, rekonstrueeriti Paala tee, Näituse, Lõikuse, Kullamäe ja Lina tänava ning Kirsimäe valgustus (1300,0 tuh kr).
- Toetame naabrusvalvealade lisandumist linnas.
2006. aastal lisandus 3 uut naabrivalve piirkonda, 2008. aastal 2 piirkonda, edukalt käivitus turvalise lasteaia projekt Männimäe ja Midrimaa lasteaedades. Kõik Viljandi linna lasteaiad osalesid Viljandimaa lasteaedades tervisetoa poolt korraldatud turvareidi projektis.
- Paigaldame linna videovalve.
2007. aastal lõppes volikogu korrakaitse komisjoniga, politseiga ja turvafirmadega koostöös tehtud uuring videovalve vajalikkusest ja paigutamise põhimõtetest. 2008. aastal viidi läbi hanked, mille tulemusena paigaldati linna turvakaamerad ning ühendati politseiosakonna valvepuldiga. Detsembri lõpul õnnestus tänu turvakaameratele tabada Varese silla lõhkunud autoomanik.
- Korraldame narkomaania- ja alkoholismiennetustööd, kaasates noorteorganisatsioone ja teisi kodanikeühendusi.
Korraldatakse pidevalt koostöös politseiga, maavalitsusega, noortekeskusega, koolide, lasteaedade ja teiste organisatsioonidega ning Viljandi linna suurima kultuuriürituse – pärimusmuusika festivali – korraldajatega.
II Viljandi – kultuuri- ja turismilinn
Visioon: Aastal 2009 on Viljandi rikkaliku kultuurieluga linn. Tänu meeldivale elukeskkonnale ning kultuuriakadeemia, pärimusmuusika keskuse ja muude linna kultuurikorraldajate tegevusele toimuvad mitmekesise valikuga kultuurisündmused aasta läbi.
Ettevalmistused 2015. aasta rahvusvahelisteks hansapäevadeks on täies hoos. Linn rekonstrueerib koos omanikega ajaloolist vanalinna, korrastab munakivisillutist, konserveerib hoogsalt lossivaremeid, nüüdisajastab laululava ja teisi esinemispaikasid.
Lisaks kultuurisündmustele meelitavad linna tulema ka Viljandi järve rannas ja teistes tervisespordikeskustes pakutavad aktiivse puhkuse võimalused. Viljandi järv oma ümbrusega pakub suurepärast võimalust oma tervise eest hoolitseda ja mõnusalt puhata. Tänapäevane erakapitaliga rajatud veekeskus pakub veemõnusid paljudele.
Eesmärkide saavutamiseks
1. Hoiame Viljandi identiteeti ning pöörame suurt tähelepanu linna rikkaliku kultuuripärandi ja ajaloolise ilme säilitamisele ja tutvustamisele. Jätkus viitade paigaldamine ajaloo- ja kultuuriobjektide juurde. Uuringu kohaselt on linna selline tutvustamine väga kõrgelt hinnatud. 2006. aastal ilmusid linna külaliste tarbeks raamatud “Viljandi kultuurilugu”, “Viljandi linna turismiteatmik” ja Eha Roosalu fotoalbum “Minu Viljandi pärlikee”, 2007. aastal Viljandi aukodaniku Roman Toi mälestusteraamat „Kaunimad laulud pühendan sul’”, Aime Pärnakivi raamat Viljandist sirgunud tuntud sportlasest Hubert Pärnakivist „Legendaarne Hubert Pärnakivi” ning toimus Katri Smitti fotonäitus „Viljandi läbi lillede”. 2008. aastal valmisid uued ülevaatetrükised eesti ja inglise keeles vana veetorni ja raekoja ajaloo kohta. 2009. aastal valmib esinduslik publitsistlike tekstidega fotoalbum “Viljandi”, mida linnavalitsus rahaliselt toetas.
2. Jätkame lossivaremete rekonstrueerimist ja ajaloolise linnamüüri eksponeerimist.
2006. aastal konserveeriti lossivaremeid 500,0 tuh kr eest, linnamüüri eksponeerimiseks kasutati 163,0 tuh kr. 2007. aastal konserveeriti lossivaremeid samuti 500,0 tuh kr eest, linnamüüri eksponeerimiseks oli 100,0 tuh kr. Lisaks tegi sponsorluse korras lossimägedes restaureerimistöid LeviEhitus OÜ. 2008. aastal konserveeriti lossivaremeid 600,0 tuh kr eest.
3. Jätkame ja laiendame Viljandile tunnuslikke kultuuriüritusi, festivale ja konverentse.
2006. aasta põhiüritused Viljandi Pärimusmuusika Festival, Hansapäevad, Vapiroosi päev, talvine tantsupidu jpt läksid edukalt korda, lisandus suuremastaabiliselt lõikuspidu. 2006. aastal toimus esmakordselt Noore Linna festival. Eespool nimetatud põhiüritused õnnestusid ka 2007. aastal. Hansapäevade ürituste kavale tuli põnevat lisa (Grillfest, vanaautode demonstratsioon, käsitöö töökojad, „Laulge kaasa” jm), Noore Linna festivali tegevustele lisandusid üleriigilise UNICEFi Sinise Nädala paljud ettevõtmised, mille käigus värvisid noored rahvariidetriibuliseks ühe kesklinna maja ja kaunistasid maasikapuu. 2007. aastal korraldasime kultuurikonverentsi ”Loomiseks loodud linn”. 2008. aastal tähistasime lisaks traditsioonilistele kultuuriüritustele väärikalt Viljandi 725. aastapäeva, mis tipnes eriti huvitavaks kujunenud hansapäevadega ja Ugalas esietendunud “Linnapea” lavastusega. 2008. aastal registreeriti kaubamärk Viljandi Hansapäevad. 2009. aastal jätkub Vapiroosi päeva korraldamine, päeva sisu moodustavad linnale oluliste isikute tunnustamine või objekti avamine. 2009. aasta kevadel toimub Viljandis Eesti Metsanädala avamine ja metsapealinna tiitli üleandmine, jätkatakse osalemist erinevate kultuuri- ja spordivaldkonna konverentsidel ja arengupäevade korraldamist.
4. Jätkame tihedat koostööd kultuuriakadeemia ja Ugala teatriga, kelle toel tuleb linnaellu värskeid ideid ja uusi ettevõtmisi.
Sidemed nende asutustega on head. 2007. aastal sõlmiti koostööleping Tartu Ülikooliga kultuuriakadeemia ja linna vahelise koostöö osas. Sellele lisanduvad tulevikus alalepingud (kultuurialane ja IT-alane koostöö). Koos viidi ellu kiire andmeside projekt, ettevalmistust alustati kultuurimajanduse inkubatsioonikeskuse loomiseks, 2008. aastal selgus arhitektuurikonkursi tulemusena Rubiini kvartali kui tulevase loomemajanduse keskuse eskiislahendus. Ugalast moodustati sihtasutus, üks koht selle nõukogus kuulub linnale. 2009. aastal süvendatakse koostööd Pärimusmuusika Aidaga eesmärgiga suurendada Viljandi kui kultuurilinna tuntust.
5. Toetame rohkem eri kultuurialadel tegutsejaid.
2006. aasta eelarves suurenes kultuuriüritustele ja -tegijatele eraldatud raha 460,0 tuh kr võrra, 2007. aasta eelarves oli nende tegevuse toetamiseks 552,0 tuh kr, 2008. aastal lisati 949,0 tuh kr. 2007. aasta novembris kinnitas volikogu loomestipendiumi statuudi, mille alusel alates 2008. aastast saavad Viljandis elavad või töötavad loomeinimesed taotleda loomiseks ja oma loomingu väljaandmiseks stipendiumi. 2008. aastal anti loomestipendiume kultuurivaldkonnas välja 150,0 tuh kr ulatuses.
6. Muudame Viljandi kultuuriturismi sihtkohaks.
2006. aasta kevadel korraldati siseturismiga tegelevate reisibüroode esindajatele 2-päevane külaskäik Viljandisse, mille raames oligi tähelepanu eelkõige kultuurikalendril ja -kohtadel. Põhisõnumiks on see olnud ka rahvusvahelistel hansapäevadel ja Mardilaadal Helsingis, Riia ja Helsingi turismimessidel. Valmimas on Viljandi turismipiirkonna arengukava, kus suurt osa nähakse kultuuriturismil. 2007. aastal tähistas 10. tegevusaastat MTÜ Viljandimaa Turism, mille tegevuses on Viljandi linna turismiettevõtjatel oluline osa. Turismiinfokeskuse statistika põhjal pikenes Viljandi turismihooaeg maist septembrini kahe kuu võrra – aprillist oktoobrini. Sagenesid välisajakirjanike külastused Viljandisse, mille eesmärk on Viljandi linna tutvustamine välismaistes turismiväljaannetes.
Jätkub koostöö erinevate organisatsioonide ja ühendustega Eestis ja välismaal, et leida Viljandisse hooajaväliseid kultuuri- ja spordiüritusi, näiteks rahvusvaheline uisuvõistlus Viljandi järve jääl.
2007. aastal alustati suviseid linnaekskursioone Viljandi linnas noorgiidide saatel, neid jätkatakse ka järgmistel aastatel. 2008. aastal vaadati üle turismiobjektide ja vaatamisväärsuste viidad, et korrastada ja täiendada olemasolevaid ning paigaldada uusi – viitadega tähistati Arkaadia aed, Maramaa ja Pärnakivi skulptuur, muusikakooli orkestrimaja, Pärimusmuusika Aida asukoht ja Rippsilla ajalugu tutvustav infotahvel lossimägedes. OÜ Positiumi LBS poolt viidi Viljandi linna väliskülastajate seas läbi ajalis-ruumilise käitumise uuring (mobiilsideuuring) perioodil 1. mai 2007 – 30. aprill 2008, millest selgus, et Viljandit külastavate väliskülaliste peamine külastuse eesmärk on kultuuri- ja spordiüritused. Teine uuring selgitas terviseraja kasutajaid ning kasutamise põhjuseid ja sagedust. 2008. aastal võitis Viljandi linn Euroopa Komisjoni algatatud turismikonkursi EDEN, mis kandis Eestis pealkirja “Eesti avastamata aarded”. Viljandit tutvustati Euroopa turismifoorumil Bordeaux´s ja Euroopa Liidu iga-aastasel tippsündmusel – Avatud uste päevadel Brüsselis. Viljandi linna kui avastamata aardeks tunnistamise tulemusena valmisid Euroopa Komisjoni ja EAS-i kulul Viljandi linna tutvustavad trükised ja videolõigud Euroopa turismi- ja reisikorraldajatele.
Konkreetsed ettevõtmised:
- Rajame Kirsimäe aita Eesti Pärimusmuusika Keskuse.
2008. aasta märtsis toimus Pärimusmuusika Aida avamine ja sellest alates on seal toimunud hulgaliselt huvitavaid kontserte ja muid üritusi, keskuses tegutseb rahvahariduskool August Pulsti õpistu.
- Võtame 2015. aastal Viljandis toimuvate Euroopa hansalinnade päevade ettevalmistamise Viljandi linna arengukavva ja tegevuse üheks eelistuseks.
Rahvusvahelised hansapäevad on vanalinna arendamise prioriteetseks aluseks.
- Töötame välja kava vanalinna korrastamiseks ja taaselustamiseks.
Olemas on arhitekt Tiit Kaljundi poolt 2004. aastal koostatud Viljandi ordulinnuse varemete konserveerimise ja maastiku korrastamise kontseptsioon, 2007. aastal kinnitas linnavolikogu Viljandi vanalinna kujunduskontseptsiooni ja 2008. aastal koostas muinsuskaitseamet muinsuskaitse eritingimused Viljandi linnamüüri markeerimiseks.
- Suurendame toetust muinsuskaitse all olevate hoonete ja elamute renoveerimiseks.
2006. aasta eelarves suurenes toetus 112,0 tuh kr, 2007. aastal 64,0 tuh kr, 2008. aasta eelarvesse planeeriti restaureerimistoetusteks 210,0 tuh kr, millest maksti välja toetusi 189,5 tuh kr ja preemiaid 10,0 tuh kr.
- Jätkame ja arendame edasi linnakujunduslikke projekte ja konkursse.
Alates 2006. aastast on eelarvesse planeeritud raha linnakujunduslike väikevormide tarbeks, mille esimese tulemusena paigaldati linna kolm Kondase maasikat. 2007. aastal lisandus neid juurde veel kolm. 2008. aastal said maasikatest kujunduselemendid erivalgutuse. Suurendatud on rahalisi vahendeid objektide, k.a lossimägede valgustamisele. Rohkem tähelepanu pööratakse linna talvisele kujundusele ja jõuluaegsele kaunistamisele.
Riigihanke tulemusel on linna lillepeenarde ja lillede hooldaja leitud neljaks aastaks. Valmis on kaks linnaruumi kaunistavat kunstitööd – Lastepargi purskkaev skulptuuriga “Pastoraal allikal” ja August Maramaa skulptuur raekoja kõrval. 2008. aastal lõpetati korrastustööd kindral Johan Laidoneri monumendi juures koos Pärimusmuusika Aida ümbruse kordategemisega.
2008. aastal korraldati ideekonkurss linna sissesõiduteede tervikliku kujunduse saamiseks.
- Leiame lahenduse lauluväljaku rekonstrueerimiseks.
Koostatud on eskiislahendus ja kontseptsioon.
- Arendame Viljandis professionaalset ja taidluskultuuri ning toetame kultuuriseltse.
Eelarves on suurendatud raha kultuurikorraldajate, kollektiivide ja seltside tegevuseks. Algust tehti Uue Kunsti Muuseumi loomise ettevalmistamisega.
2008. aasta jaanuaris otsustas volikogu Linnu tn 4/4a kinnistu hoonestusõiguse otsustuskorras seadmise, mis andis sihtasutusele võimaluse muuseumimaja kordategemiseks esitada rahataotlusi struktuurifondidesse ja teha rahalisi toiminguid. Samasugune otsus hoonestusõiguse seadmise kohta tehti ka Lossi tn 21 kinnistu kohta, kuhu TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kavatseb ehitada kinosaaliga õppehoone. Uue Kunsti Muusemi eeltaotlus sai EAS-ilt positiivse hinnangu ja 2009. aasta kevadeks valmib hoone renoveerimise põhiprojekt. 2008. aastal algatati kultuurirahva ümarlauas Viljandi linna kultuurivaldkonna arengukava väljatöötamine, arengukava kinnitati aasta lõpul ja selle kohaselt töötatakse 2009. aastal välja kultuuriorganisatsioonide, -seltside, -ühenduste jne toetamise kord. 2008. aastal toetati organisatsioone, seltse, ühendusi 300,0 tuh krooniga.
- Toetame Viljandisse hansalinnade aegse Mini-Euroopa rajamist.
2009. aastal algatame arutelu asukoha valikuks ja kontseptsiooni väljatöötamiseks.
III Viljandi – hariduse-, laste- ja noortesõbralik linn
Visioon:
Aastal 2009 on Viljandi lasterikas linn. Korrastatud ning linlastele jõukohakohase tasuga lasteaiad ja huvikoolid loovad hea võimaluse saada igas vanuseastmes korralik haridus. Viljandis on mitu gümnaasiumi, mis kõik annavad heatasemelise hariduse. Kõigile ühtne ja selge palgasüsteem ning korrastatud koolimajad koos paraja õpilaste arvuga motiveerivad õpetajaid hästi töötama.
Tänu hästi korraldatud kutsenõustamisele ja ettevõtjate nõudlusele tublide töökäte järele on rohkem õpilasi valinud kutseõppe. Linnal on hea koostöö Viljandimaa Kutseõppekeskusega, mis pakub linnalastele head võimalust saada aus amet heast koolist.
Viljandi on saanud juurde vaba aja keskusi, kus hommikupoolikuti korraldavad oma kohtumisi eakad ja mida õhtupoolikuti saavad kasutada noored. Noortevolikogu teeb head tööd ja noored on linnas ise aktiivsed. Spordikool, kunstikool, muusikakool ja huvikool on linnalaste seas populaarsed.
Eesmärkide saavutamiseks
1. Jätkame hariduspoliitika uuendamist kõigil tasanditel, alates hariduse kvaliteedi parandamisest lasteaedades ja koolides ning koolimajade remondist kuni linnavalitsuse vastava ala ametite tegevuse täiustamiseni.
Ühtlustati aineõpetajate, lasteaiapedagoogide ja huvikoolide õpetajate palgasüsteemi. Koolide õppealajuhatajad suunati tunniandmise piiramise abil koolide korralduslike ja sisuliste küsimuste lahendamisele.
Gümnaasiumides jõuti lõpusirgele e-Kooli rakendamisega.
2007. aastal alustati Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi hoone põhjalikku remonti, mis sai valmis 2008. aasta kooliaasta alguseks, 2007. aasta detsembris kuulutati välja riigihange Viljandi Maagümnaasiumi algklasside maja (Carl Robert Jakobsoni tn 42) remondiks ning KOIT kavasse esitati taotlus maagümnaasiumi Uueveski tn 1 asuva õppehoone renoveerimisrahade saamiseks. Algklasside maja renoveerimist alustati 2008. aasta sügisel ja see jõuab lõpule uueks õppeaastaks, teise koolihoone renoveerimist alustatakse 2009. aasta suvel. 2007. aastal renoveeriti Männimäe lasteaia bassein, lasteaia “Krõll” aknad, fassaad ja õueala, aasta lõpus avati kesklinnas lasteaia “Mesimumm” uus hoone. 2008. aastal remonditi “Midrimaa” lasteaia katus ja fassaad, samuti ventilatsioon.
2. Tõstame Viljandis antava hariduse konkurentsivõimet. Selleks tõhustame õpetajate täiendõpet, uuendame õppevahendeid ja võtame kasutusele uusi õpimeetodeid, korrastame koolivõrku ja jätkame koolimajade remontimist.
Vene Gümnaasiumist sai Kaare Kool. Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi remonditöödeks sõlmiti ehitajaga, Linnaehituse AS ja tellija, Riigi Kinnisvara AS vahel töövõtuleping (60 miljoni krooni ulatuses), hoone remonditööd said valmis 2008/2009 õppeaasta alguseks. Jätkame linna koolivõrgu analüüsi. 2008. aastal korraldasime hariduskonverentsi “Tugev põhikool – paindlik hüppelaud tulevikku”. Viljandi maavalitsuse ja haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmiti leping, mille alusel viidi 2008. aastal Viljandimaal läbi koolivõrgu uuring. Uuringu tulemusi tutvustati 16. detsembril 2008. aastal, 2009. aasta algul hakkab Viljandi Omavalitsuste Liit arutama, milliseid muudatusi tuleb Viljandimaal koolivõrgu korrastamiseks ellu viia. 2008. aastal uuendati, täiendati ja arendati oluliselt haridus- ja kultuuriasutuste IKT vahendeid ja süsteeme. Koolides rakendati uusi elektroonilisi õppeprogramme. Kooliraamatukogudes juurutati ja rakendati elektrooniline laenutussüsteem. Päevastes üldhariduskoolides rakendus suuremas mahus e-Kool oma võimalustega.
3. Pakume igale lapsele võimetekohase lahenduse haridustee jätkamiseks; korraldame noorte karjäärinõustamissüsteemi. Võitleme koolist väljalangevuse vastu, osutades tähelepanu iga lapse probleemidele.
Koolides tegutsevad rahunemisklassid/individuaaltöö klassid. Loodi MTÜ Vasem-parem, millest kujuneb õpiabi- ja nõustamiskeskus abi vajavatele noortele, nende vanematele ja õpetajatele.
4. Toetame noorte omaalgatust ja edendame noorteühenduste tegevust, arendame avatud noortekeskusi ja edendame isamaalist kasvatustööd.
Suurendati Viljandi noortekeskuse finantseerimist – 2006. aastal kasvas see üle 300,0 tuh kr, 2007. aastal eraldati noortekeskuse kuludeks 938,5 tuh kr, noorteüritusteks ja projektideks kokku 110,0 tuh kr. Avati noortekeskuse tehnikaring „Noorte Tehnikakeskus” ja ehitati ekstreemspordi sisehall (1655,0 tuh krooni). 2008. aastal lisati eelarves noortekeskusele 324,1 tuh kr.
5. Nüüdisajastame lasteaedade õuealad ja linna avalikud mänguväljakud.
Korda tehti “Karlssoni” lasteaia õueala ja Paalalinna gümnaasiumi mänguväljak. 2007. aastal remonditi mänguväljak Valuoja orus (68 tuh kr).
2008. aastal lisati mänguväljakute remondiks eelarvesse 80,0 tuh kr.
6. Eraldame linnaeelarvest rohkem vahendeid noorte vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks ja muudame huvihariduse kättesaadavamaks.
2006. aastal avati spordikoolis lauatennise osakond, Viljandi Noortekeskuses alustas tööd noorte tehnikaring. Toetatakse Fellini tenniseklubi lastele tennisealase hariduse andmist. Huvikoolide finantseerimine ilma investeeringuteta kasvas 2006. aastal 2,2 miljoni krooni võrra, 2007. aasta eelarves suurenes see veel 1,3 miljonit krooni.
2007. aastast toetatakse Viljandi Rattaklubi tegevust – noorte jalgrattasportlaste ettevalmistust, jalgrattasporti propageerivate ürituste ja võistluste korraldamist. Ümber järve kulgev terviserada anti koostöölepingu alusel rattaklubi hooldada. Toetuse kogusumma on 115,0 tuh kr. 2008. aastal lisati eelarvesse spordiürituste läbiviimiseks 418,2 tuh krooni, sellest 100,0 tuh krooni noortele jääväljaku teenuse ostmiseks.
7. Investeerime koolimajade ja lasteaedade remonti suurema summa kui kunagi varem.
4 aasta jooksul saab see olema rohkem kui 100 miljonit krooni. Ainuüksi 2007. aastal investeeriti koolide ja lasteasutuste remonti üle 41 miljoni krooni, lisaks Jakobsoni-kooli hoone renoveerimine, mida rahastati läbi Riigi Kinnisvara AS-i ja mille maksumuseks kujunes orienteeruvalt 70 miljonit krooni. Maagümnaasiumi algklasside hoone läheb maksma orienteeruvalt 30 miljonit ja Uueveski tn 1 peahoone 20 miljonit krooni.
8. Väärtustame eeskujulikku õppimist.
Antakse välja stipendiumid gümnaasiumi ja kutsekooli medaliga lõpetajatele: 5000 krooni kuldmedali eest ja 4000 krooni hõbemedali eest. Medaliga lõpetajate nimed kantakse linna auraamatusse. 2007. aastal anti välja 4 stipendiumi à 5 000 krooni ja 6 stipendiumi à 4 000 krooni.
Kõrghariduse ja kutseõppe stipendiumiraha tõsteti 2008. aastaks 20 000 kroonile (2007. aasta novembrikuu volikogu otsusega), lisasime kõrghariduse stipendiumidele Mats Nõgese stipendiumi meditsiini eriala üliõpilasele ja suurendasime A. Maramaa matemaatikavõistluse preemiasummasid.
Konkreetsed ettevõtmised:
- Lastega perede vaba aja sisustamiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks korraldame regulaarselt perepäevi.
Lisaks regulaarselt toimuvatele perepäevadele korraldati 2007. aasta novembris perepäev ka spordihoones.
- Anname Viljandis kooliteed alustavatele lastele ranitsatoetust 2000 krooni.
2006. aastal oli ranitsatoetus 1000 krooni. 2007. aastal 2000 krooni, seda maksti 195-le kooliminejale. 2008. aastal maksti ranitsatoetust 182 lapsele summas 364,0 tuh kr.
- Võimaldame põhikooli õpilastele tasuta töövihikud.
2006. aastal rahastati töövihikute muretsemist 30% ulatuses, 2007. aastast rahastatakse tasuta töövihikud põhikoolile riigi eelarvest.
- Laiendame tasuta andmeside leviala Viljandi linna munitsipaalasutustesse (koolid, raamatukogu, spordihoone jt.) ning parkidesse.
Tasuta leviala on raekojas, Köleri ja Raekoja pargis ning avalikes internetipunktides. Kiire andmeside projektiga sai iga kool ühe komplekti Wifi seadmeid. 2007. aastal oli linnaeelarves IKT süsteemide arendamiseks haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutustes 800 000 krooni, mille abil täiustati asutuste materiaal-tehnilist baasi ja ajakohastati tarkvara (sh arendati koolides terminalsüsteemi, rakendati e-Kooli ja palju muud). Jätkati koostööd TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga kiire andmesidevõrgu arendamisel.
- Suurendame laste ja noorte suviste töörühmade arvu.
2006. aastal suurendasime selleks minevat raha 30%, mis võimaldas avada täiendavalt viis rühma 50-le lapsele, kuid siis tekkis probleem soovijate leidmisega. 2007. aastal saadi riigilt õpilasmaleva projektiga 43 698 krooni koolitusteks, vaba aja veetmiseks ja laagrite korraldamiseks. 2008. aastal osales õpilasmalevas 206 õpilast, mis rahuldas töörühmades soovijate huvi.
Tõusnud on ka malevlaste töötasud. Samuti oli noorte töörühmades töötanutel võimalus osaleda õpilasmalevate kokkutulekul Ulgel. Riigilt saadi õpilasmaleva projektiga 59,3 tuh krooni koolitusteks, vaba aja veetmiseks ja laagrite korraldamiseks.
- Kasutame koolide ja lasteaedade investeeringuteks vähemalt 100 miljonit krooni.
Suured investeeringud nõuavad pikka ettevalmistusaega. 2006. aastal kasutati investeeringuteks 8 miljonit krooni, Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmiti leping Jakobsoni ja Maagümnaasiumi renoveerimiseks. 2007. aastal sai valmis kesklinna lasteaed (26 845,5 tuh krooni).
2007. aasta investeeringud teistes koolides ja lasteaedades:
lasteaed “Karlsson” – 524,2 tuh krooni;
lasteaed “Krõll” – 2439,7 tuh krooni;
lasteaed “Midrimaa” – 209,9 tuh krooni;
“Männimäe” lasteaia ujula – 2179,3 tuh krooni;
lasteaed “Mängupesa” – 320,0 tuh krooni;
Kaare kool – 643,9 tuh krooni;
Valuoja põhikool – 610,0 tuh krooni;
Paalalinna gümnaasium (remonditi WC-d) – 1603,9 tuh krooni; Maagümnaasium (Uueveski tn 1 fuajee) – 1100,0 tuh krooni. Kõik lasteaiad said tulekahjusignalisatsiooni ja turvavalgustuse.
2008. aastal teostati Paalalinna Gümnaasiumis remonditöid 2300,0 tuh kr eest, “Midrimaa” lasteaias 4300,0 tuh kr, teistes lasteasutustes 770,0 tuh kr eest.
- Suurendame 1. jaanuarist 2006 koolieelsete lasteasutuste töötajate palgafondi vähemalt 20%. Viime sisse ühtse palgakorralduse koolieelsete lasteasutuste ja koolide pedagoogidele.
Täidetud.
- Aitame kaasa Viljandi loodusmaja (ökomaja) käivitamisele.
2007. aastal alustati koostööd maavalitsuse ja omavalitsuste liidu esindajatega keskkonnaharidusalase arengukava väljatöötamiseks. Viljandi linn osaleb 2008/2009. õppeaastal 1.–6. klasside keskkonnaharidusprojektis ja toetas seda 2008. aastal omalt poolt 46,0 tuh krooniga. Viljandimaa Noortekeskuse eestvedamisel toimus 2008. aasta jooksul 16 Elamusbussi väljasõitu loodusesse, kus kogenud ja vabariigis tunnustatud giidide juhendamisel saadi teadmisi loodushoiust ja keskkonnasäästlikust eluviisist.
- Premeerime Viljandi linna õpilasi, kes lõpetavad gümnaasiumi või kutseõppeasutuse medaliga.
Täidetud. Alates 2006. aastast premeeritakse medaliga koolilõpetajaid stipendiumiga. 2007. aastal anti välja 4 stipendiumi à 5 000 krooni ja 6 stipendiumi à 4 000 krooni. 2008. aastal anti välja 3 stipendiumi à 5000 krooni ja 4 stipendiumi à 4000 krooni.
IV Viljandi – hooliv linn
Visioon:
Aastal 2009 on Viljandi linn, kus ka eakatel ja erivajadustega inimestel on hea elada.
Hästitoimiv sotsiaalteenuste võrgustik, sõidusoodustused, uued päevakeskused ja korrastatud teed ning tänavad annavad eakatele võimaluse aktiivselt osaleda ühiskonna elus.
Eesmärkide saavutamiseks
1. Laiendame koduhooldust ja muid hoolekandeteenuseid ning toetame linna korraldatavat kodulähedast hoolekannet.
2006. aastal võeti tööle üks täiendav koduhooldustöötaja, Männimäel avati päevakeskus. 2007. aastal võeti tööle veel üks täiendav koduhooldustöötaja ja loodi SA Viljandimaa Hoolekandekeskus uue hooldekodu rajamise ettevalmistamiseks ja ehitamiseks. 2008. aasta alguses avati Paalalinna eakate päevakeskus. Hooldekodu on plaanis rajada Viiratsi Lastekodu hoonesse, mis on riigi poolt linnale üle antud ja kus koos Saarepeedi ja Viiratsi vallaga planeeritakse 2009–2010. aastal viia läbi renoveerimistööd ja rajada juurdeehitus. Hariduse tn 7 asuva hoone osas on koostatud lähteülesanne eakate päevakeskuse rajamiseks, milleks nimetatud hoone renoveeritakse aastatel 2010–2011. 2009. aastal pikendame hooldustöötajate puhkust 28-lt päevalt 35-le.
2. Osaleme Puuetega Inimeste Kojas kooskäimise võimaluste laiendamises.
2006. aastal suurendati eelarves vahendeid 18,0 tuh krooni, 2007. aasta eelarves suurenes veel 22,0 tuh krooni. 2008. aastal lisati veel 13,5 tuh krooni, toetus Puuetega Inimeste Kojale oli 2008. aastal 130,0 tuh krooni, lisaks 16,0 tuh krooni puuetega inimeste kultuurifestivali ja laagri toetuseks. Peale selle toetati 2007. ja 2008. aastal puuetega inimeste päeva tähistamist ja Viljandis puuetega inimeste liikumisvõimaluste kaardistamist kokku 40,0 tuh krooniga aastas.
3. Toetame eakate ja erivajadustega inimeste ühenduste tegevust.
Sotsiaalürituste korraldamiseks on linnaeelarves igal aasta raha planeeritud. Ühendustega on väga head suhted, neid on toetatud nii põhieelarvest kui ka reservfondist. 2008. aastal toetati linnaeelarvest eakate ja erivajadustega inimeste ühenduste tegevusi kokku ligi 1,3 miljoni krooni eest.
Konkreetsed ettevõtmised:
- Toetame Tervisekeskuse teise osa rekonstrueerimist, luues sellega paremad võimalused tervishoiuteenuste osutamiseks linlastele.
Täidetud, maja on ka väliselt korrastatud.
- Tagame piisava ühistranspordi haiglaga.
Ühistransporti kasutavate elanike küsitluste tulemusena on ühendus haiglaga rahuldav.
- Aitame kaasa Viljandi Maakonnahaigla ja seal osutatava arstiabiteenuste kvaliteedi säilimisele!
Oleme toetanud ja toetame haiglat tema taotlustes. Oleme oluliselt arendanud koostööd hooldusravi osas.
- Võtame erakorralise arstiabi visiiditasu linna kanda.
2008. aastal toetati ravikindlustuseta inimesi 88,0 tuh kr eest.
- Rajame eakatele kooskäimiskohad Paala ja Männimäe linnaosas.
2006. aastal avati eakate kooskäimiskoht Männimäel, 2008. aasta jaanuaris Paalalinnas Maksimarketi majas.
- Viime lõpule sotsiaalmaja ehitamise.
Sotsiaalmaja on valmis, samuti varjupaik Tümal.
- Teede, tänavate ning hoonete ehitamisel ja remontimisel arvestame erivajadustega inimeste vajadusi.
Arvestatakse.
- Säilitame eakatele ja erivajadusega inimestele seni kehtivad soodustused.
Oleme soodustuste mahu säilitanud – 2006. aastal nõudis see lisavahendeid 440 000 krooni, 2007. aastal oli eelarves rohkem 182 000 krooni. 2008. aastal kulus lisavahendeid rohkem kui 835,0 tuh krooni, kokku aasta jooksul kulus toetuste ja soodustuste peale (sealhulgas tasuta ja soodushinnaga bussipiletid) ligikaudu 11,7 miljonit krooni.
V Viljandi – sportlik- ja tervislik linn
Visioon:
Aastal 2009 on Viljandi mitmekülgsete sportimise ja terviseedendamise võimalustega linn, kus spordibaasid on korrastatud, sportlik linnarahvas on parema tervisega.
Lastel on võrdsed võimalused spordiga tegelda, samuti on sportimisvõimalused erivajadustega inimestel.
Eesmärkide saavutamiseks
1. Toetame profi- ja tervisesporti.
Spordiürituste eelarve kasvas 2006. aastal 560,0 tuh kr, 2007. aastal oli spordiürituste kogueelarve 1849,3 tuh kr, 2008. aastal 2267,5 tuh kr.
2. Korrastame spordiklubide toetussüsteemi.
Küsimust on arutatud korduvalt kultuuri- ja spordikomisjonis, lahendusteni veel jõutud ei ole. 2007. aastal tõsteti saavutusspordis edukamate klubide toetust ja suurendati toetusi saavate klubide arvu. 2008. aastal on toetatud sportlasi ja treenereid kultuuri- ja spordikomisjoni initsiatiivil loodud spordistipendiumiga 150,0 tuh kr ulatuses. 2008. aasta detsembris alustas Viljandi spordiaktiiv linna spordi arengukava väljatöötamisega.
3. Korrastame spordiobjektid ja tervisespordirajad.
Staadioni projekt on valmis ja 2008. aasta kevadel alustati renoveerimistöödega. 2007. aastal rekonstrueeriti kunstkattega jalgpalliväljak, valmis matkarada ümber Viljandi järve (v.a 540-meetrine Kalami teeõik maaküsimuste tõttu, tööd lõpetatakse 2009. aastal), suurendati vahendeid matkaraja hoolduseks, MA Viljandi Spordikeskus soetas suusa- ja matkaradade hooldamiseks rajatraktori (1400,0 tuh krooni).
4. Jätkame traditsioonilisi rahvaspordi ettevõtmisi ja toetame igati elutervete eluviiside viljelemist.
Viljandi osaleb rahvaspordialases projektis INTERREG-i raames. 2007. aastal kinnitati Viljandi linna terviseliikumise strateegiline arengukava, mille järgi hakatakse senisest enam propageerima terviseliikumist ja tervislikke eluviise. 2008. aastal alustati spordivaldkonna arengukava koostamist.
5. Teeme koostööd Viljandis tegutsevate spordiklubide ja -seltsidega.
Koostöö on väga hea. 2007. aastal kaasati klubid terviseliikumise strateegia elluviimisele. 2008. aastal alustati spordivaldkonna arengukava koostamist.
Klubide toetus eelarvest on igal aastal suurenenud, 2006. aastal oli see 114,7 tuh kr, 2007. aastal 224,9 tuh kr ja 2008. aastal 243,0 tuh kr, lisaks planeeriti 2008. aastal 40,0 tuh kr noorsportlaste tervisekontrolliks.
Konkreetsed ettevõtmised:
- Muudame Uueveski, Valuoja ja Kösti oru kauniks metsapargiks, kus soovijad saavad ka tervisespordiga tegelda ja lapsed mängida.
Koostatud on konkreetne korrastamise plaan. Valuoja orus on korrastatud oja säng. 2007. aastal ehitati Valuoja orgu kergliiklustee, kus korraldati jalgrattavõistlusi igas vanuses linnakodanikele. Uueveski orus paigaldati valgustus, korrastati jäätmaad ja trepid, täiendati mänguväljakut, lõpetati Uueveski paisjärve süvendamine ja puhastamine (1321,0 tuh krooni) ning korrastati Endla tänavalt alla Uueveskile viiv trepp. 2008. aastal korrastati Kösti paisjärv, tööd läksid maksma 995,0 tuh krooni.
- Jätkame laste ja noorte mängu- ja spordiväljakute rajamist igasse linnaossa.
2006. aastal täiendati Uueveski oru mänguväljakut ja korrastati Paalalinna gümnaasiumi mänguväljak, aasta lõpus avati jääkeskus. 2007. aastal korrastati ja täiendati mänguväljakuid rannas ja Valuoja orus ning ehitati ekstreemspordi sisehall noortekeskuse juurde Männimäele. 2008. aastal korrastati olemasolevaid.
- Rekonstrueerime kunstmurukattega jalgpalliväljaku ja Viljandi linnastaadioni.
2007. aastal valmisid kunstmuruga jalgpalliväljak (1843,0 tuh krooni) ning vetelpääste majas olme- ja treeningruumid sõudjatele (2267,8 tuh krooni).
Staadioni ehitusega alustati 2008. aastal.
- Ehitame uue sõudebaasi ja rekonstrueerime aerutajate spordibaasi.
2007. aastal renoveeriti sõudjate olmeruumid vetelpääste majas (2,2 milj krooni), 2008. aasta lõpuks valmis uus ellingute maja (8,2 miljonit krooni).
- Toetame kunstjääga jäähalli, ujula ja Närska mäe talve- ja ekstreemspordi keskuse rajamist.
2006. aastal valmis jäähalli esimene järk – katusega jääväljak. 2007. aastal sai jäähall 2006. aasta linna aastapreemia ja AS Toom Tekstiil laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitli. 2008. aastal toetatakse jäähalli tegevust linnaeelarvest 700,0 tuh krooniga. Ujula-veekeskuse ehitamiseks viidi läbi avalik konkurs ja sõlmiti AS-iga Leviehitus notariaalne leping, mille kohaselt ujula peab valmima ja linnale üle antama 2009. aasta lõpuks. Lisandus koostöö ja linnapoolne toetus Huntaugu mäel tegutsevale talvepargile.
- Jätkame ja laiendame Viljandi sümboliks olevaid spordiüritusi.
Kõik suuremad traditsioonilised spordiüritused viidi 2007. aastal edukalt läbi ja need olid spordiürituste kavas ka 2008. aastal. Linn toetab rahaliselt traditsiooniliste ja ka uute suuremate ürituste korraldamist linnaeelarvest.
2007. aastal algatati uusi võistlusi, näiteks jalgrattasõidu pargivõistlus, edasi arendati allveeorienteerumise ja veemotospordivõistlused. 2008. aastal oli suurjooksul ümber Viljandi järve rekordarv osalejaid. Ka teiste traditsiooniliste spordiürituste osavõtjate arvud ei ole langenud, vaid pigem
kasvanud.
- Remondime lagunenud rolleriraja.
2006. aastal remonditi Hariduse tänava lõik Ranna puiesteest Huntaugu mäeni.
- Osaleme Varesemägedest ümber Viljandi järve Holstre-Polli rajatavas terviserajaprojektis.
Osaleme projektis, ettevalmistused ja tööd käivad. Viljandi linn on igal aastal eraldanud rahalisi vahendeid Holstre-Polli Tervisekeskuse tegevuse toetamiseks.
VI Viljandi – eduka ettevõtluse linn
Visioon:
Aastal 2009 on Viljandi ettevõtjasõbralik linn, kus on loodud tingimused investeeringuteks, tegutsevate ettevõtete säilimiseks ning uute tekkeks. Töö on neis väärtustatud ja sissetulekud võimaldavad töötajate eneseteostust. Viljandi ettevõtted pakuvad tööd nii linlastele kui ka naaberomavalitsuste elanikele. Linnavalitsus, ettevõtjad ja kutseõppeasutused teevad koostööd ettevõtjatele oskustööliste koolitamisel.
Linna infrastruktuur toetab ettevõtete arenemist linna tööstuspiirkondades.
Raskeveokite liiklus on linna elamurajoonidest välja viidud.
Eesmärkide saavutamiseks
1. Teeme koostööd erinevate maakonnas tegutsevate tugistruktuuridega.
Koostööd tehakse pankadega, maavalitsusega, väga hea koostöö on maakondliku arenduskeskusega.
2. Viljeleme tihedat koostööd kutseõppeasutustega ja ettevõtjatega.
Koostöö on üha süvenev, selle tulemusena näiteks suurendati VÜKK-is ehituserialale vastuvõttu 30 õpilase võrra ja alustati puusepa eriala õpetamist.
3. Teeme jõupingutusi, et ettevõtjad jätkaksid oma tegevust Viljandis.
Ehitati valmis Rohelise tänava infrastruktuur. Seitsmest kinnistust on enampakkumise tulemusena võõrandatud kuus. 2007. aastal ehitas sinna tootmishoone ja kolis ettevõtte Männimäelt üle Rootortehnika OÜ. Kaubandusettevõtetest ehitas sinna kaubandushoone Maxima, piirkonnas on tegutsemist alustanud veel mitu ettevõtet. Ehitati välja Puidu tänava valgustus. Volikogu kinnitas laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitli väljaandmise korra, esimese tiitli sai 2006. aasta tegevuse eest AS Toom Tekstiil tehiskattega jääväljaku rajamise eest. 2008. aastal valmisid uued kaubanduskeskused Decora ja Dayoff, uut tootmispinda ehitasid juurde Kolmeks OÜ, AS Viljandi Aken ja Uks, Leho Kaubandus, tehnoülevaatuse hoone AS Rael Autokeskus ja remonditööde halli Vilvo Auto. Nõudlus on tekkinud kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtjate tegevuse ja ideede koondamise (loomeinkubaatori) järele, mis peaks realiseeruma Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiale Lossi tn 21 kinnistu hoonestusõiguse andmise läbi.
Konkreetsed ettevõtmised:
- Arendame välja infrastruktuuri ja ehitame tööstuspiirkondi läbivad ühendusteed Reinu tee ja Raua tänava piirkonnas.
Projektid on valmis, seoses konkurentsivõime meetme avanemisega 2007. aasta lõpus alustasime EAS-iga konsultatsioone ning esitame rahastamistaotlused 2008. aastal. Reinu tee läbimurde projekt sai positiivse otsuse ja töödega on juba alustatud. Sinna investeeritakse kokku 22,4 miljonit krooni. Rahastamistaotlus Raua tänava väljaehitamiseks koos vajalike insener-tehniliste rajatistega esitame 2009. aasta I kvartalis.
- Arendame välja Rohelise tänava tööstuspargi.
Infrastruktuurid tööstuspargi jaoks on Rohelisel tänaval loodud, enamik kinnistuid on leidnud ka ettevõtete näol uued omanikud.
- Loome koostöös Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga ettevõtluse inkubatsioonikeskuse.
Ettevalmistustöö ettevõtluse inkubatsioonikeskuse loomiseks käib.
- Arendame Viljandi linna kogu Viljandimaa turismipiirkonna keskusena ja olulise turismisihtkohana.
Vt eespool olevatest turismivaldkonna lubaduste täitmise punktidest.
- Loome ettevõtte linna omandis olevate hoonete ja rajatiste haldamiseks.
Selleks on Viljandis MA Elamu.
VII Viljandi – tõhusalt juhitud maakonnakeskus
Visioon:
Aastal 2009 on Viljandil tegusalt, efektiivselt ja läbipaistvalt juhitud linn. Olulisemad küsimused arutab linnavalitsus rahvaga läbi enne otsustamist. Valitsemise asemel on linnavalitsus rahva teenistuses. Linnarahvas ehk maksumaksja saab oma raha eest parimat teenust. Linnavalitsuse struktuur on viidud vastavusse linnajuhtimise igapäevaste vajadustega ja neis töötavad oma ala parimad spetsialistid.
Linna eelarve on üle 300 miljoni krooni aastas. Lisaks suudab koalitsioon saada igal aastal lisaraha riigieelarvest ja erinevatest fondidest. Nelja aasta jooksul on investeeritud linna arengusse 160 miljonit krooni eelarveraha.
Eesmärkide saavutamiseks
1. Suurendame ja väärtustame volikogu rolli ja tegevuse tõhusust.
Vastu võeti volikogu liikmete töö kompenseerimise ja stimuleerimise süsteem, oluliselt suurendati volikogu rolli planeeringute koostamise ja vastuvõtmise protsessis. Volikogu komisjonide töö on hea ja stabiilne. 2008. aastal võeti linnavalitsusse tööle sisekontrolör ning muudeti linnavolikogu töökorda. Volikogu istung algab infotunniga, kus linnakodanikud saavad (eelregistreerimisel) esitada linnavolikogu liikmetele küsimusi.
2. Toetame mittetulundusühenduste, kodanikuühenduste ja kõigi kodanikualgatuslike vormide, sh rahvuskultuuriseltside tegevust ning kaasame need linna arendamisse. Koostöö MTÜ-de, seltside ja ühendustega on väga hea. 2008. aastal sai koostöös kolmanda sektori ühendusega, MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskusega, teoks suurim projekt – uue kontserdimaja Pärimusmuusika Aida ehitamine ja finantseerimine. Koostöö on hea ja edasiviiv MTÜ Eesti Korteriühistute Liidu, MTÜ Viljandimaa Noortekeskuse, MTÜ Eesti Naabrivalvega, Varjupaikade MTÜ-ga, MTÜ Päikesekillu Perekeskusega, OÜ-ga Lapsehoiuteenused, Viljandimaa Puuetega Inimeste Koja ja seal tegutsevate tugiühendustega, koguduste, heategevusele orienteeritud klubide ning paljude teiste organisatsioonidega.
3. Jätkame linna tegevuse planeerimiseks kohtumisi erinevate osapoolte ja huvigruppidega.
Paremini on avalikustatud planeeringute väljapanekud ja arutelud, toimuvad traditsioonilised kohtumised linnarahvaga, jätkuvad ümarlauad ettevõtjatega, kohtumised eakate ja noortega.
4. Korrigeerime vastavalt kokkulepitud põhimõtetele linna arengukava ja lähtume linna juhtimisel sellest.
Pideval täitmisel – igal aastal vaatame linna arengukava läbi, korrigeerime ja täiendame, lähtudes linna arengust, koalitsioonilepingust ja Euroopa struktuurifondidele koostatavatest projektidest.
5. Toetame Viljandi linnaosade ja asumite identiteedi kujunemist.
2006. aastal paigaldati linnaosade viidad, Männimäele (2006) ja Paalalinna (2007, avati 2008) loodi eakate ja puuetega inimeste kooskäimiskoht.
6. Kaasame erakapitali avalike huvide teenistusse.
Head näited on jäähall, lumepark, noorte tehnikakeskus.
7. Teeme tihedat koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste ühendustega ning erinevate partneritega.
Koostöö sujub teiste omavalitsustega, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Arenduskeskusega.
Konkreetsed ettevõtmised on:
- Arvestame Viljandi linna arengukava ning valdkondlike arengukavade koostamisel ja realiseerimisel linnakodanike ning Viljandi erinevate linnaosade ja asumite vajadusi.
- Optimeerime linnajuhtimise.
On muudetud linnavalitsuse struktuuri (liidetud keskkonna- ja haljastusspetsialisti funktsioonid), tööle võeti projektide ja arengukavaga tegelev peaspetsialist, sisekontrolör, IT-spetsialist, täideti vanemarhitekti ametikoht, üle on vaadatud ametite funktsionaalsed ülesanded ja ametnikevaheline tööjaotus (muudatused on toimunud linnamajandusametis ning arhitektuuri- ja planeerimisametis). Täidetud on kõik vakantsed ametikohad ja seda on tehtud avalike konkursside kaudu.
Sisekontrolöri poolt läbiviidud siseauditite tulemuste põhjal optimeeritakse kulutusi ja tööülesannete jaotust, otstarbekust ja töötajate vajadust linnavalitsuses ja allasutustes. Likvideeriti Energeetika sihtasutus, vajalikud funktsioonid lisati MA-le Elamu. Vene Gümnaasiumi baasil töötab 2006. aasta 1. septembrist Kaare Kool. 2008. aastal toimus linnavalitsuse ametite ja allasutuste juhtidele väärtuste juhtimise jätkukoolitus.
- Ei tõsta makse ja ei kehtesta uusi.
Nii on ja nii jääb ka 2009. aastal.
- Lihtsustame asjaajamist ja muudame selle inimsõbralikumaks.
See on pidev protsess, oleme paljud protseduurid üle vaadanud. Olukord on paranenud pärast linna kodulehekülje uuendamist ja kasutuselevõtmist. 2008. aastast jõuab linnavalitsuse info ja teated Sakala uue lehe “1leht” vahel kõikide viljandlaste postkastidesse. Kodanike ja ettevõtete avalduste ja taotluste läbivaatamist valitsuses ja volikogus korraldame võimalikult kiiresti.
- Toome detailplaneeringute otsustamise linnavolikogu pädevusse.
Täidetud vajalikus ulatuses.
- Töötame välja kava linna maine parandamiseks.
Oluliselt on kiirenenud linnavolikogu ja -valitsuse tegevuse ning otsuste kohta info andmine väljapoole ning paranenud maine kujundamine. 2006. aastal viidi läbi meediaga suhtlemise koolitus linnavalitsuse vastutavatele ametnikele. 2007. aastal uuendati linna kodulehekülg. 2008. aastal täiustati seda sisu ja uute võimalustega veelgi.
Vahelehe uuendamise tulemusena paranes elanike informeerimine – 2008. aastast läheb vaheleht Sakala uue, tasuta nädalalehe “1leht” vahel igasse postkasti. Laiendati üleriigilisele meediale suunatud teavitustegevust linna suuremate maineürituste (Viljandi Hansapäevad, Vapiroosi päev jt) ja teiste linnas toimuvate oluliste kultuuri- ja spordisündmuste kajastamiseks üleriigilises meedias. Üleriigilise meedia huvi Viljandi linna ja siin toimuva vastu on oluliselt kasvanud – Viljandist on kirjutatud erinevates teemaajakirjades ja eriväljaannetes. Linnavalitsus tagab kiire tagasiside ja andmete edastamise kõikidele ajakirjanike küsimustele ja infopäringutele. Suurenenud on Viljandi uudiste osakaal televisioonis ja raadios.
Regulaarselt toimuvad kohtumised linnarahvaga. Kõik 2008. aastal linnavalitsusest väljasaadetavad kirjad varustati Viljandi 725. juubeliaastat tähistava eritempliga, koostati uued infotrükised (“Viljandi vana veetorn”, “Viljandi raekoda” jne). Alates 2007. aastast annab linnavalitsus välja ülevaatetrükist “Viljandi arvudes”, kus on ära toodud linna iseloomustavad üldandmed aasta alguse seisuga, linnaeelarve jaotus valdkondade vahel, eelarve prioriteedid, suurimad investeeringud jne. 2008. aastal tõstis oluliselt linna mainet Euroopa Komisjoni korraldatud turismikonkursi EDEN võit ja Viljandi nimetamine Eesti avastamata aardeks. Selle tulemusel suurenes oluliselt Euroopa ja Eesti ajakirjanike ja turismikorraldajate positiivne huvi Viljandi vastu. 2009. aastal jätkatakse vahelehe väljaandmist ja levitamist igasse postkasti “1lehe” vahel, esindus- ja infotrükiste koostamist, jätkub linnatund kord nädalas Kuku raadio eetris, meediale antakse operatiivselt ülevaateid ja selgitusi linnavolikogu ja -valitsuse otsustest, linna koduleheküljel täiendatakse eestikeelset ja võõrkeelset sisu, koduleheküljel saab vaadata Viljandist tehtud videolõike ja panoraamfotosid. Valikuliselt on koduleheküljel eraldi välja toodud videolõigud Youtube'ist. Järjekindlalt tehakse koostööd sõpruslinnadega.
Avalike suhete ja turismiametil on tööplaan linna maine parandamiseks ja hoidmiseks vajalike tegevuste kohta, mis vaadatakse läbi iga aasta alguses. Tööplaani täiendamisel ja korrigeerimisel lähtutakse eelmistel aastatel linnaelus toimunud muutustest ja arengutest ning nende mõjude tulemusel loodud või tekkinud uutest mainekujunduse võimalustest.
- Aitame kaasa Viljandi linnaosade ja asumite arengut toetavate seltside tegevusele.
Kui taolised seltsid tekivad, siis kindlasti aitame kaasa ja toetame nende tegevust.
- Paigaldame linnaosi ja asumeid tähistavad viidad.
Täidetud.
- Lähtume linna poolt osutatavate teenuste hindade määramisel põhjendatud kuludest.
Täidetud.
- Toetame ettevõtjate, kodanikeühenduste, eakate ümarlaua ja teiste koostöövormide käivitumist ja tööd.
Täidetud.
Need on koalitsiooni põhilubadused. Neli aastat on kohaliku elu korraldamisel pikk aeg.
Teeme endast oleneva selle nimel, et kõik lubadused saavad täidetud ja linnakodanikud on tehtuga rahul!
.JPG)
